HOME
ABOUT JSMP
NEWS
STAFF
CONTACT
SEARCH

 


 
Resources:

 


Last modified: 18 February, 2004

 

 

 

 

UNIDADE KRIMES GRAVES INFORMASAUN IKUS NIAN
17 February 2004
SCU: INVESTIGASAUN NO PROSEKUSAUN

Eis Komandante Milisia Saka Loromonu Batugade Hetan Sentensa Tinan 7 Depois Hatan Sala Ba Oho Nudar Krimes Kontra Humanidade

Iha oras 9:00 loron 17 Fevereiro 2004, Juizes Painel Espesial ba Krime Graves kastigu Lino de Carvalho tamba oho nudar Krimes kontra Humanidade. Eis komandante milisia Saka Loromonu iha Batugade iha distritu Bobonaro hatan tiha ona sala ba oho apoiante independensia Sabino Pereira husi Maliana iha suco Palaka iha subdistritu Balibo iha loron 6 Setembro 1999. konsidera ba nian hatan sala, Painel husi Juizes nain tolu iha Painel Espesial ba Krimes Graves fo kastigu Lino de Carvalho ba tinan 7 nia laran iha kadeia.

Julgamentu Lino de Carvalho hahu nanis tiha ona iha loron 19 Fevereiru 2002 nebe adia tiha ba loron ikus. Tamba Juiz nain ida husi Juizes Painel Espesial ba hikas tiha husi painel Juizes premeiru, julgamentu hahu hikas fali iha loron 16 Fevereiru 2004 ho painel diferenti ida husi Juizes Painel Espesial.

Iha loron 16 Fevereiru 2004, Lino de Carvalho hatan sala ba konta ida husi oho nudar Krimes kontra Humanidade hanesan akuza iha akuzasaun SCU nebe hatama iha fulan Maiu 2001. Akuzasaun ne'e alega katak membrus milisia Saka Loromonu Batugade inklui akuzadu lori lakon Sabino Periera hudi Atambua iha Indonesia Timor Osidental iha nebe nia halai tiha ona iha fulan Setembru 1999 nia laran. Ida ne'e alega katak Pereira lori tiha ba kuartelgeral milisia Saka Loromonu nian iha Batugade iha Timor Leste iha nebe alega ho makas nia hetan baku to'o todan no ordem atu oho Pereira fo husi Ruben Monteiro Goncalves milisia Saka Loromonu nian komadante. Periera lori ba suco Palaka iha nebe nia hetan sona to'o mate husi akuzadu ho membrus milisia seluk. Depois ida ne'e vitima hetan ta iha kakorok.

Iha konkordasaun entre Prosekusaun SCU ho akuzadu no ninian Konselho Defesa, Prosekusaun SCU aseita atu dada hikas fali konta rua asaun deshumano nudar Krimes kontra Humanidade hasoru akuzadu tamba ninian hatan sala ba konta oho. Iha SCU nian kuzasaun akuzadu hetan tiha ona akuza konaba lori lakon no baku apoiantes independensia iha loron 14 Abril 1999 no lori lakon ho baku mestri nain hat iha loron 7 Maiu 1999 husi militar Indonesia (TNI) no membrus milisia inklui defedante iha kuartelgeral Milisia Firmi iha Balibo iha distritu Bobonaro.

Akuzasaun orijinal SCU husi Maiu 2001 mos akuza Ruben Monteiro Goncalves no Ruben Tavares eis komandantes milisia Saka Loromonu ho konta ida ba oho nudar Krimes kontra Humanidade ida ba oho Sabino Pereira no konta tolu ba asaun deshumanu nudar Krimes kontra Humanidade inklui sira nebe temi tiha ona iha leten. Investigadores SCU fiar katak akuzadu nain rua ne'e agora dadaun hela iha Atambua iha Indonesia Timor Osidental.

Iha kazu SCU nebe laiha relasaun konaba lori lakon no halakon apoiantes independensia Longuinos da Silva de Jesus iha areia Hera, Dili, Prosekusaun SCU dada hikas fali akuzasaun hasoru akuzadu nain hat eis membrus milisia Aitarak iha audensia ba dala uluk ebe halao iha Painel Espesial ba Krimes Graves iha loron 12 Fevereiru 2004. Prosekusaun SCU dada hikas akuzasaun ba persegisaun nudar Krime kontra Humanidade hasoru akuzadu nain hat ho rajaun katak faktus nebe alega iha akuzasaun la hasoru malu ho rekizitu husi rekere todan atu aprova ba akuza ida iha prosekusaun nudar Krimes kontra Humanidade.

Antes atu dada hikas fali akuzasaun hasoru Domingos Amati, Antonio Maukasa, Jorge Manuel Lopes no Jose Lopes, akuzadu nain hat ne'e akuza tiha ona ho persegisaun nudar Krime kontra Humanidade ba lori lakon ema apoiantes indepedensia Longuinos da Silva de Jesus. Vitima alega hetan baku husi mane nain hat no lori ba iha militar Indonesia (TNI) Postu Rajawali iha area Hera, Dili, iha loron 1 Maiu 1999.

Wainhira akuzasaun hasoru akuzadu nain ha'at dada hikas fali ona, akuzasaun ida hasoru Mateus Carvalho, Komadante Kompania D Milisia Aitarak hatama ona ba Painel Espesial ba Krimes Graves iha loron 25 Setembro 2003. Komadante milisia Aitarak husi Kompania D- Mateus de Carvalho akuza ho kontas seluk tan ba Krimes kontra Humanidade inklui lori lakon ema no halakon Longuinos da Silva de Jesus iha loron 1 Maiu. Akuzasaun alega katak Mateus de Carvalho lori vitima sai husi Postu Rajawali Hera no katak vitima nian isin maten hetan fali depois de loron tolu tuir mai iha tasi ibun Hera. Investigadores SCU fiar katak Mateus de Carvalho oras ne'e sei livre hela iha Indonesia Timor Osidental.

Ida hosi akuzado iha kazu nebe dada hikas fila fali, Domingos Amati akuza nafatin iha akuzasaun SCU rua seluk. Iha akuzasaun ida, Amati mos hetan akuza hamutuk ho Francisco Matos ho Oho Antonio Pinto Soares iha area Hera, Dili iha 5 September 1999. ida ne'e tuir desizaun ida Tribunal Apelasaun iha fulan Dezembru 2003 nebe kansela rezeita ba dala uluk akuzasaun SCU iha loron 11 Julho 2003. akuzasaun nebe simu fila fali katak Domingos Amati no Francisco Matos sei hasoru fali julgamentu oin mai ba oho Antonio Pinto Soares iha Paine Espesial ba Krimes Graves.

Iha akuzasaun seluk Domingos Amati mos hetan akuza ho hitu seluk ba konta rua counts Krimes Kontra Humanidade, involve mos alega ba persegisaun hosi lori lakon no tortura ba Sebastio Gusmao no Thomas Ximenes iha kompanhia TNI compound iha Akanunu iha distrito Dili iha loron 8 Maiu 1999. Tribunal fo orarioatu hahu iha prinsipio fulan Maiu 2004 iha Painel Espesial ba Krimes Graves.

Desde Tribunal hahu iha Painel Espesial ba Krimes Graves iha Timor Leste iha 2001, hamutuk hotu defendantes nain 48 nebe agora akuza tiha ona ho liberta l. Painel Espesial ba Krimes Graves konsiste hosi Juis Internasional nain rua no Juis Timor Oan nain Ida. Oras ne'e dadaun, julgamento 13 ho hamutuk hotu defendantes 31 mak sei prosesu hela ou ho orario atu hahu iha Painel Espesial ba Krimes Graves iha fulan sira oin mai.

BA INFORMASAUN RUMA TAN KONABA SCU KONTAKTU scu@un.org

Copy Right: JSMP-DIli, Nov 2003