| ||||||
Artikel Espesial |
Julgamentu Espesial ba Kazu Krimi Graves (SPSC)Iha artigu 10 Regulasaun UNTAET 2000/11 hateten katak Julgamentu ba Kazu Krimi Graves ou hanaran Special Panels for Serious Crimes (SPSC), hanesan parte ida husi Tribunal Distritu Dili nian, nebee esklusiva iha nia jurisdisaun no espesial ba kazu krimi graves hanesan : Masakre no krime seksual nebe halo hahu husi loron 1 Janeiru 1999 too loron 26 Outobru 1999. Masakre, krimi iha funu ho krime hasoru humanidade nebee halo no akontese iha nebee deit. Dok liu tan, tribunal ida nee iha nia jurisdisaun universal kona ba kazu krimi graves, masakre, krime iha funu no krime hasoru humanidade – halo iha nebee deit, kontra humanidade, se deit mak halo no halo ba se deit. Maski nunee, akuzasaun nebee julga husi SPSC mai husi kazu sira nebee mosu hafoin konsultasaun popular iha tinan 1999. Julgamentu Espesial ba kazu Krimi Graves tau iha artigu 1 husi Regulasaun UNTAET 2000/15. SPSC halao nia julgamentu iha primeiru kuartu iha andar okos edifisiu Tribunal Rekursu nian. Tuir artigu 13.1. iha Konstituisaun, lingua formal nebee uza iha julgamentu mak Tetum ho Portugues ( maski iha prinsipiu, iha lingua lokal barak nebee uza iha Timor Leste). Tamba nee, durante periodu tranzisaun no bazeia artigu 35 husi Regulasaun UNTAET 2000/11 nebee mandatu tiha ona iha Regulasaun 2001/25, lingua servisu nebee uza iha tribunal Timor Leste mak hanesan Tetum, Portuges, Indonesia ho Ingles. Iha interpretasaun servisu SPSC fo bazeia ba uza lingua hat iha tribunal Timor Leste. Tradutor sira bele halo tradusaun ba lingua lokal seluk karik presiza. Bazeia ba panel ida-idak nian husi SPSC konsiste husi ema nain rua nebee hanesan juiz internasional no ema nain ida juiz Timor Leste ( determina husi Tribunal Rekursu ) bazeia ba Regulasaun UNTAET no 22.1 tinan 2000/15. Iha loron 20 fulan Maiu tinan 2005, mandatu ba SPSC remata no tribunal mos remata sira nia servisu. Total husi suspeita hamutuk ema 84 no suspeita nain tolu livre husi akuzasaun. Iha fulan Febuari 2005, Sekretariu Jeral Nasaun Unidas fo mandatu ida ba Commission of Experts ( Komisaun Matenek Nain ) atu halo investigasaun kona ba prosesu servisu Krimi Graves iha Timor Leste ho Indonesia. Futuru ba SPSC sei todan liu tan atu hetan influenja husi resposta Nasaun Unidas kona ba relatoriu Commission of Expert. Ikus mai, kapasidade atu halo prosekusaun ba krime nebee mosu iha tinan 1999 depende liu ba suporta osan no rekursu nebee mak iha. JSMP fo atensaun ekstensivu atu halo monitorizasaun
ba julgamentu Kazu Krimi Graves. JSMP halo 80 % observasaun ba julgamentu
antes iha panel espesial. Husi buat hirak nee hotu, observasaun konsiste
husi observasaun ho analisa ba kazu no koko atu hare buat hirak neebe
rejista ona iha tribunal. Objetivu husi monitorizasaun sira nee atu
sukat kazu ba kazu tuir sira nia ejiji no lei lokal nomos termu jeral
atu hare julgamentu sira nee halo duni tuir standar internasional. JSMP
mos intende atu fo asesu dokumentu nebee barak liu ba julgamentu ba
kazu Krimi Graves liu husi publikasaun no website. |
|
Direitu ba Kriasaun: JSMP 2006 Webiste ida nee regista iha relasaun informasaun eksternal. JSMP sei la responsabiliza ba informasaun hirak nee maski iha nia kopia ba server computador. |